Mis on Keelesild?

Keelesild oli algselt soome keele ja kultuuri koostöövõrgustik, mis loodi Soome Instituudi eestvedamisel 2011. aasta juunikuus. Keelesilla tegevust toetas Jenny ja Antti Wihuri fond.

2019. aasta kevadel said Eesti Soome Keele Õpetajate Selts (ESKÕS) ja Eestikeelse Hariduse Selts(EHS) Eesti-Soome kultuurifondilt stipendiumi ühise haridusprojekti “Soome ja eesti keel Eestis ja Soomes” elluviimiseks. Soome-Eesti koostööprojekti SuVi eesmärk on alustada seltsidevahelist koostööd, arendada naabermaades vastastikust keeleoskust ning toetada soome ja eesti keele õpet edendavaid koostööprojekte aastatel 2019-2021. Projekti raames luuakse ühine töörühm, alustatakse piiriülest regulaarset info- ja ideedevahetust ning koordineeritud tegevusi, millest tekkiv sünergia ja koostöö aitavad viia soome ja eesti keele õppe mõlemas riigis uuele tasemele. Töörühma on kutsutud Eestikeelse Hariduse Selts, Eesti Soome Keele Õpetajate Selts, Soome Instituut, Tuglas-seura/Tuglase Selts, Tartu Ülikooli soome-ugri osakond, Helsingi Ülikooli soome-ugri osakond, Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakond, Opetushallitus – Utbildningsstyrelsen ja Eesti Keele Instituut. Töörühm teeb ettepanekuid koostöövõrgustiku tegevuseks. Töörühm koguneb 1-2 korda aastas.

Varasemasse võrgustikku kuulusid:

• Annekatrin Kaivapalu (Tallinna Ülikooli soome keele dotsent)
• Pirkko Nuolijärvi (Kodumaiste Keelte Keskuse juhataja)
• Helja Kirber (Tuglase Seltsi soome keele õpetaja)
• Juha-Matti Aronen (Tartu Ülikooli soome keele ja kultuuri lektor).

Koostöövõrgustiku nõuandvaks organiks oli  nõukoda, kes tegi ettepanekuid koostöövõrgustiku tegevuseks ja andis selle kohta tagasisidet. Nõukoja liikmed aastal 2015:

• Jaan Õispuu, Soome keele ainenõukogu (nõukoja esimees)
• Anu Laitila, Soome Instituut
• Madis Lepajõe, Eesti Haridus- ja Teadusministeerium
• Tõnu Tender, Eesti Haridus- ja Teadusministeerium
• Kirsti Narinen, Soome suursaadik
• Juha-Matti Aronen, Tartu Ülikool
• Annekatrin Kaivapalu, Tallinna Ülikool
• Vesa Jarva, Tallinna Ülikool
• Kersti Sõstar, Sihtasutus Innove
• Johanna Vironmäki, Soome-Eesti Kaubanduskoda
• Pirkko Nuolijärvi, Kodumaiste Keelte Keskus
• Marja-Terttu Lounavaara, Soome Keele kui Teise Keele Õpetajate Selts
• Maisa Martin, Jyväskylä Ülikool
• Jyrki Kalliokoski, Helsingi Ülikool
• Tuomas Huumo, Turu ja Tartu Ülikool
• Leena Nissilä, Soome Kooliamet
• Krista Heikkilä, Välismaa ülikoolide soome keele ja kultuuriõppe nõukogu UKAN
• Helja Kirber, Eestikeelse Hariduse Selts ja Tuglase Selts
• Liisa Tenhunen-Ruotsalainen, Majanduse Infokeskus TAT

Miks on Keelesilda vaja?

Soome keel kuulub Eestis kolme enim kasutatud võõrkeele hulka. Viimasel ajal on vajadus ja soov soome keelt õppida taas kasvanud, kuid tugisüsteemid ja ressursid ei vasta sellele nõudlusele. Seetõttu on Soome Instituut kutsunud kokku soome keele ja kultuuri koostöövõrgustiku, kuhu kuuluvad asutused ja organisatsioonid, mis tegutsevad selle nimel, et soome keele ja kultuuri tundmise traditsioon Eesti koolides jätkuks.

Mida Keelesild teeb?

Keelesild väärtustab keelesugulust, korraldab soome keele õpetajatele täienduskoolitust ning keeleõppijatele keele- ja kultuurisündmusi. Koostöövõrgustik toetab koole, kus õpetatakse soome keelt põhikoolis teise võõrkeelena (B-keelena) ja innustab ettevõtteid toetama soome keele õpetamist.

Keelesild aitab kaasa ka naabermaa tundmaõppimisele, vahendades koolidesse esinema eestisoomlastest vabatahtlikke. Projekti Suomalainen kylään – kyllä! kaudu võib kutsuda külalise nii gümnaasiumi kui ka kutsekooli soome keele tundi.

Mida Keelesilla koduleht pakub?

Keelesilla koduleht kajastab koostöövõrgustiku tegemisi ning vahendab infot huvitavate kultuurisündmuste kohta. Blogist Linnunlento võib lugeda postitusi koolides toimunud kohta. Keelesild kutsub soome keele huvilisi ka soome keelt harjutama. Lingi Õppematerjalid alt leiab hulganisti harjutusi nii algaja kui ka edasijõudnu. Kõik harjutused on varustatud vastustega ja on seega suurepärane võimalus testida oma keeleoskust.