Koostöös Soome Instituudiga toimus Jüri gümnaasiumis 2. aprillil meeldejääv õpetajavahetus: Kristel Kotta soome keele tunde andis soome keele kui teise keele (S2) õpetaja Hanna Kotta Soomest. Külalisõpetaja pakkus C-keele õpilastele vaheldust seoses kooli keeltepäevaga, ent kohtumisele andis tõuke ka hiljuti sotsiaalvõrgustikus tutvunud õpetajate perekonnanimede huvitav kokkulangevus. „Märkasin, et Hanna otsis tundide külastamise eesmärgil uusi kontakte Eesti õpetajate hulgas. Mõne aja pärast vestlesime juba oma õpetustööst ja teadaolevast sugupuust. Ma ei teadnud endal olevat sugulasi Soomes, ent meie mõlema perelegendid viitavad baltisaksa juurtele. Hanna abikaasa kaudu võime niisiis olla sugulased,“ meenutab Kristel tutvuse algust.

Foto: Kristel Kotta.

„Õpi kasutama seda, mida juba oskad, ja natuke rohkem,“ oli külalisõpetaja tundide üks peasõnumeid. Hanna ei kasutanud mingeid õppematerjale, vaid oma suhtlemisoskust, eelist soome keele emakeelse kõnelejana ning pedagoogilist vilumust. Ta selgitas õpilastele teise ja võõrkeele õppimise erinevusi ning seda, miks teise keele õpetuses pööratakse suurt tähelepanu vestluslikule töövormile. Eesmärk on toetada hakkamasaamist argistes keelekasutusolukordades. Maailma eri osadest pärit sisserändajate jaoks on soome keel ühine suhtuskeel ning ühtlasi uue kodumaa enamuskeel. Rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keelt hakkavad nad sageli õppima alles Soomes. Ka eestlastel soovitab Hanna õppida soome keelt, sest Soomes ei peaks eelistama inglise keelt lihtsalt sellepärast, et sellega saab üldjuhul asjad aetud.

Erinevaid emakeeli rääkivaid inimesi õpetav külalisõpetaja tuletas meelde mitmeid eeliseid, mis eestlastel on soome keelt õppides. Näiteks grammatika puhul ei pane meid imestama mõisted „omastav“ ja „osastav“, ning keskenduda saab paljuski kahe keele erinevustele. Hanna on ka ise Tampere ülikoolis veidi eesti keelt õppinud, kuna see kuulub soome keele erialaõpingute juurde. „Eesti keel on mingis mõttes võrreldav soome murdega“, väitis ta julgelt. Vahemärkusena olgu öeldud, et soome keele ajaloolised-piirkondlikud murded erinevad tänapäevalgi märgatavalt üldkõnekeelest, mis omakorda erineb tüüpilisest õpiku- ja kirjakeelest. „Helsingi ja Tallinn on sisuliselt kaksiklinnad“, mainis ta veel. Reis Helsingist Tallinna võtab sama kaua aega kui reis Helsingist Tamperre. Seega on lihtne tekitada võõrkeele kasutusvõimalusi tegelikus keelekeskkonnas. Lisaks sellele – ja tegu on märkimisväärse eelisega! – kinnitas Hanna õpilastele, et kultuuriliselt oleme soomlastega nii sarnased, et käitumiselt piinlikke või ebaviisakalt tõlgendatavaid olukordi tuleb eeltlastel harvem ette kui kaugetest kultuuridest pärit inimestel.

Külalisõpetaja rääkis soome keelt nii selgelt, et isegi alles sügisel õppimist alustanud keelerühm tunnistas võidurõõmsalt, et sai suuremast osast jutust aru. Hanna erinevad jututeemad alates Fazeri ja Koffi sisserändajataustaga asutajatest kuni Helsingi suveülikooli kõigile avatud keelekursusteni pakkusid õpilastele huvi, nagu selgus tagasisidest. Õpetaja soovitas otsida endale ajutine elamisvõimalus õpitava võõrkeele keskkonnas, ja tõi näiteid oma kogemustest Inglismaal. Tegelikus keeleümbruses on vaja hakata kasutama seda vähestki, mida oskad. Harjutamise ja vigadegi kaudu õpid palju uut. Õpilased said võimaluse tutvustada ennast ja oma reisikogemusi külalisõpetajale soome keeles.

Foto: Kristel Kotta.

Väljavõtteid õpilaste tagasisidest:

• „Minu meelest oli väga tore, et ta meile külla tuli, sain tema jutust päris palju aru. Tema rääkimistempo oli väga hea, et sai samal ajal kaasa mõelda. Näha oli, et ta üritas väga. Mõni teinekordki võiks keegi meile külla tulla.“

• „Väga tore oli, et kutsuti soome keele tundi väljastpoolt kooli õpetaja, kes oli Soomest, sest mina näiteks puutun Soomega ja korraliku soome keelega vähe kokku. Huvitav oli kuulda ja kuulata soome keelt inimeselt, kellel see on emakeel.“

• „Oli väga tore külaline, tundis end vabalt klassi ees. Väljendas palju emotsioone ja üritas ennast kehakeelega arusaadavaks teha. Kui ta oleks meie õpetaja, siis me õpiks rohkem igapäevaseid sõnu. Lauseehitust õpiksime tänu sellele.“

• „Aru saada oli veidi raske, võib-olla nende kõnekeele väljendite pärast. Muidu oli huvitav.“

• „Kui tema oleks meie soome keele õpetaja, siis see oleks väga positiivne, jääks rohkem külge positiivsust ja kõnekeelt.“

• „Suhtlusmeetodiga olen võimeline palju rohkem aru saama kui kirjalikult tehes. Kõnekeele õppimine, nagu välja tuli, on lihtsam, kuna oled ümbritsetud soome keelega. Sain aru 80% jutust.“

• „Minu arvates oli see väga põnev kogemus. Olen korra olnud terve päeva koos soomlasega ning nüüd vähem kui tunni. Mõlemad isikud olid väga erinevad. Tema suur pluss oli see, et pidi temast aru saama. Avastasin enda jaoks, et saan aru küll, kuid kui pidi ise vastama, siis läks kogu õpitu meelest ära. Üldiselt mulle meeldis.“

• „Hea, et ta rääkis aeglaselt ja lihtsate sõnadega – me ei ela soomekeelses keskkonnas, nii et me ei saaks tõenäoliselt aru, kui ta oleks rääkinud nii nagu päriselt…“

• „Kuna ta oskab õpetada soome keelt kõikidele igast riigist, siis oleks meil väga lihtne temaga õppida.“

„Väga hästi oli aru saada kõigest, millest ta rääkis. Ta tõi palju näiteid elust enesest ja muudest huvitavatest asjadest. Kommi sai ka.“

Kristel Kotta (tekst), soome keele õpetaja Jüri Gümnaasiumis

Vierailuni Harjumaan Jüri Gümnaasiumissa

Tutustuin Kristeliin internetissä. Hän opettaa suomea kuten minäkin. Olimme tavanneet jo kerran aikaisemmin ja minusta oli helppo ja ihana puhua hänen kanssaan.

Kun sitten tulin huhtikuussa puhumaan hänen opiskelijoilleen, tilanne ei jännittänyt minua. Odotin tuon ihanan ihmisen ja hänen opiskelijoidensa tapaamista innolla.

Minä kävin kertomassa lukiolaisille suomen kielen opiskelemisesta Suomessa. Samalla sain itse nähdä, millainen on virolainen koulu ja sen opiskelijat ja opettajat.

Olin yllättynyt siitä, että koulussa oli myös pieniä ekaluokkalaisista asti. Suomessa koulua kutsutaan alakouluksi, jos siinä on luokat 1-6, yläkouluksi, jos siinä on luokat 7-9. Jos koulussa on molempia luokka-asteita, se on yhtenäiskoulu. Lukioita ovat vain peruskoulun jälkeiset oppilaitokset. Luokat ovat lukion 1. 2. ja 3.

Koulu oli uudenaikainen ja suuri. Minut otettiin hienosti vastaan. Marge, joka oli Kristelin mentori, huolehti siitä, että minulla on kaikki hyvin. Hän oli myös mukana ensimmäisellä tunnilla.

Yksi tunti kesti 45 minuuttia. Sen aikana ehdin kysyä opiskelijoiden nimet ja sen, ovatko he käyneet Suomessa. He olivat selvästi jännittyneitä, kun puhuivat itse. Kaikki olivat joka tapauksessa käyneet ainakin Helsingissä. Myös Rovaniemi oli suosittu paikka. Sain kuulla, että Virosta tehdään Suomeen sellaisia retkiä, että Helsingistä ajetaan bussilla Rovaniemelle, majoitutaan siellä leirintäalueella mökeissä ja käydään tutustumassa esimerkiksi Joulupukin pajaan.

Minä puhuin aika paljon. Ensimmäisen tunnin opiskelijat opiskelivat suomea vasta ensimmäistä vuotta. Kristel sanoi aina sopivassa välissä viroksi pääasiat siitä, mitä olin juuri puhunut. Seuraavilla tunneilla sen sijaan olin äänessä yksin, koska ensimmäisen vuoden opiskelijatkin olivat sanoneet ymmärtävänsä aika hyvin.

Luulen, että opiskelijat olisivat olleet levottomia, jutelleet keskenään tai tehneet jotain muuta, jos he eivät olisi ymmärtäneet. Usein ihmiset myös hymyilevät ja nyökyttelevät, jos he eivät oikeastaan kunnolla ymmärrä, mitä sanotaan. Nämä opiskelijat istuivat hiljaa paikallaan ja kuuntelivat. Minusta se oli hyvä merkki.

Asiat, joista puhuin, olivat minulle hyvin tuttuja ja tavallisia. Oli helppo löytää sanottavaa. Puhuin joka tunnilla osittain samoista asioista ja osittain vähän eri asioista.

Tunnin alussa laitoin pöydälle Marianne-karamelleja ja lopuksi jaoin niitä jokaiselle. On hyvä, että tunnista jää myös makumuisto.

Kiitos Kristel ja koko Jüri Gümnaasiumin henkilökunta, että sain vierailla teillä. Kiitos myös apurahasta, jonka sain matkaa varten Suomen Viron-instituutista.

Kuva: Kristel Kotta.

Hanna Kotta (teksti), suomen kielen opettaja