Reedel, 8. aprillil toimus iga-aastane Agricola-nimeline soome keele olümpiaad. Eelvooru test sooritati jaanuarikuus oma koolis ning soome keele päevale pühendatud lõppvoor oli Tartus. Edasi pääses üle Eesti kokku 21 õpilast, kellest 17 tulid olümpiaadipäeval mõõtu võtma. Kõik sel aastal lõppvoorus osalenud olid soome keele olümpiaadil esimest korda. Teemaks oli Itämeri ehk Läänemeri.

Mina olin Tallinna Ühisgümnaasiumist ainuke osaleja. Kuna tegemist oli minu elu esimese olümpiaadiga, ei osanud ma enda edukust ennustada. Ühel õhtul sain aga õpetajalt e-maili teatega, et olen pääsenud lõppvooru. Olin õnnelik ja samas juba ette närvis, sest tulemas oli siiski palju mahukam test kui eelvoorus – teksti ja kõne mõistmine, grammatika- ja sõnavaraharjutused ning suuline ülesanne. Kõige rohkem närveerisin ma suulise ülesande pärast, mille jaoks tuli kodus valmistada ette umbes 2-minutiline kõne.

Saime kord nädalas kokku õpetaja ja ühe teise kooli tüdrukuga, kes samuti lõppvooru oli pääsenud, et koos õppida. Nädalad möödusid ning olümpiaad jõudis iga päevaga aina lähemale. Kõne koostamisega jäin ma küll viimasele minutile, aga tunnen, et sain tänu õpetaja abile veidi uusi teadmisi Läänemere ajaloost ning ka sõnavara mingil moel täienes. Ettevalmistusperioodil mõtlesin korduvalt, et ütlen olümpiaadist ära, aga olen väga tänulik eelkõige sisetundele, mis siiski ei lubanud mul seda teha.

Lõpuks saabus olümpiaadipäev ning sõitsin hommikul varase bussiga Tartusse. Kohale jõudes registreeriti meid ära ja juhatati kella 11-ks klassiruumi. Päevakorraldus meeldis mulle: kell 11–14 olümpiaad, alates kella 11.30-st hakati vestlusele kutsuma (toimus kahes ruumis), kell 13–14.15 lõunasöök (saime kupongid ja lõunasöök Ülikooli kohviku jazziklubis oli väga maitsev), 14.30 Tartu Loodusmajas ekskursioon ja Läänemere teemaline töötuba ning 17–18.30 autasustamine.

Test algas kuulamisega, ülesannetelehti oli kokku 12 ning absoluutselt kõik toimus soome keeles. See oli ikka totaalselt uus ja huvitav kogemus. Vahepeal läksid mõtted segamini, eriti siis, kui vestluse järjekord hakkas minuni jõudma. Ülesanded olid minule enamjaolt arusaadavad. Korraldajad kommenteerisid pärast, et kahetsusväärsest tekkis mitmetel osalejatel raskusi töökäskude mõistmisel. Sõnavara sai kõvasti treenida siis, kui oli vaja eestikeelseid sõnu soome keelde tõlkida ning kui soomekeelseid tähendusi ei teadnud. Üks keerulisemaid ülesandeid oli sünonüümide ühendamine, kuna paljusid mereteemalisi sõnu polnud ma kunagi kuulnud ning sobitasin neid siis kokku sisetunde järgi. Kui aga pidi lünkadesse valima teksti all olevaid sõnu, tulid appi lüngale järgnevate sõnade käändelõpud. Siinkohal väljendub soome keele üks plussidest: kui oled omandanud teadmisi sõnalõppude ning käänamise kohta, aitab see sageli hädast välja.

Viimases ülesandes pidi kirjutama soomekeelse jutu, kus soovitad turistile külastamiseks toredaid Eestimaa kohti. Abimaterjalina võis kasutada ülesandele lisatud reklaampakkumisi.

Vestlus läks mul tagantjärele mõeldes küll närviliselt, aga üsna positiivselt. Kaks naist, kellele rääkisin, olid väga toredad ning toetavad. Pinges olekus rääkida kogu vestluse ajal soome keeles oli väga huvitav kogemus, sest pea oli üpriski tühi. Üks asi oli esitada eelnevalt õpitud kõne, kuid hoopis teine tase oli aru saada täiendavatest küsimustest ning nendele sobivalt vastata.

Lõpetasin testi siis, kui aeg täis sai ehk kell 14 ning seadsin sammud kohvikusse, kus õpetaja ja teise osalejaga lõunatasime ning muljeid jagasime. Pingelangus oli suur ja nüüd jäi vaid oodata õhtuni, et tulemused teada saada. Loodusmaja töötuba, kus tutvustati kalu ning tegime ka rühmatööd, oli üsna huvitav.

Autasustamisel peksis mu süda päris tugevalt – ei osanud absoluutselt midagi oodata. Fakt oli aga see, et võitjad oleme me kõik. Kohti teadustati tagantpoolt etepoole ja iga koha nimetamisel ootasin põnevil, millal kostub minu nimi. Seda aga ei tulnud. Mida väiksemaks number läks, seda pinevamaks olukord muutus. Seitsmeteistkümnest sai kümme ja kümnest viis. Vahepeal tehti teatavaks Soome Instituudi videovõistluse “Milleks mulle soome keel?” võitjad. Olin sõbrannaga ka sellest osa võtnud. Kuigi me ei võitnud, saime tunnustuse enim vaatamisi kogunud video eest (30 000 vaatamist 43 000-st). Tegime videos intervjuu Soome popstaari Isac Elliotiga ja suure tõenäosusega just sellepärast kogunes vaatamisi nii palju. Pärast saime teada, et žüriile ei meeldinud, et Elliot kõneles soome keele tähtsusest inglise keeles.

Siis juhtus selline vahva asi, et minu nime ei olnud öeldud ka neljanda kohani jõudes ning alles jäi vaid esikolmik. Sel hetkel olid mul emotsioonid nii laiali, et vaatasin vaid õpetajale naeratades otsa, kuid sisemiselt kiljusin. Teatati kolmas koht ja lõpuks kõlas minu nimi. Läksin aukirja võtma ning unustasin kingikoti – õnneks publik vaid naeris mõistvalt veidi piinliku olukorra üle. Arvasin, et nüüd on kõik, aga siis jagati veel esikolmikule eritingimustel Tartu Ülikooli sisseastumise leht (Tallinna Ülikoolis annab väga hea olümpiaadikoht sama eelise) ja ma olin ikka väga imestunud – ma polnudki sellise boonusega kursis.

Kodutee kulges mul mitme koti – sest õpilaste pingutused ei jäänud tasumata – ning tohutult rõõmsa meelega. Olümpiaad andis nii palju uusi kogemusi! Soovitan kindlasti ka teistel õpilastel järgnevatel aastatel sellest osa võtta. Minu jaoks on üliõpilaselu uksed avatud, mida ma ei suuda siiamaani uskuda.

Laura Saare, Tallinna Ühisgümnaasiumi 12. klassi õpilane, kes saavutas soome keele olümpiaadil 3. koha.

Tänä vuonna vietettiin hyvin iloista ja onnistunutta Aleksis Kiven päivää Tapan lukiossa. Mukana olivat järjestävän koulun oppilaat ja opettajat, suomen kielen oppilaat ja opettajat ympäri Viroa, Suomen Viron-instituutin edustajat sekä Suomen Tallinnan-suurlähetystön lehdistövirkamies Hannele Valkeeniemi.

Ohjelma alkoi pienellä lämmittelytehtävällä – päivän aiheeseen liittyvän ristikon täyttämisellä. Tehtävä ei vaikuttanut liian haastavalta, varsinkin kun oppilaat pääsivät omilla älypuhelimillaan käyttämään sanakirjaa verkossa. Tehtävän jälkeen kokoonnuttiin koulun juhlasaliin, jossa melkein kaikki istumapaikat täyttyivät. Juhlatilaisuus alkoi muutamilla puheenvuoroilla, joissa tuotiin esiin sitä, kuinka tärkeä Viron ja Suomen kielten ja kulttuurien välinen suhde on. Hannele Valkeeniemi totesi myös, että se ei haittaa vaikka puhumme paljon sekakieltä. Tärkeämpää  on se, että uskallamme rohkeasti käyttää ja harjoitella toisen maan kieltä.

Saimme aamupäivän aikana nauttia upeista musiikkiesityksistä, suomalaisesta popmusiikista kansanmusiikkiin. Näimme myös värikkäitä kansanpukuja ja energisiä tanssiesityksiä. Tapan koululaiset ovat selvästi erittäin taitavaa porukkaa! Koulussa näyttää olevan vahva luova yhteisö. Hymyjä ja naurua tuotti myös opiskelijoiden tekemä nykyaikainen videoversio Aleksis Kiven Seitsemästä veljeksestä. (katso video täältä: https://www.youtube.com/watch?v=T6Au8T-kmKQ).

Konsertin jälkeen oli työpajojen vuoro. Osallistujat saivat etukäteen valita erilaisista vaihtoehdoista, joita olivat talous, kieli, kirjallisuus ja käsityö. Taloustyöpajassa tehtävänä oli Tapan seudulle suuntautuvan turistimatkan suunnittelu. Kielityöpajassa käännettiin runoja suomesta viroksi, ja askartelutyöpajassa luotiin vanhoista kirjoista kauniita lahja- ja säilytysrasioita. Kirjallisuustyöpajassa osallistujat tutustuivat Seitsemän veljestä -kirjan päähenkilöihin piirtämällä heidän henkilöominaisuuksiaan kuvien muotoon. Tallinnan yliopiston suomen kielen opiskelijat olivat mukana avustamassa ja vetämässä työpajoja. Suuret kiitokset myös heille!

Päivän päätteeksi oppilaat esittelivät työpajojen tuloksia ja parhaimmille jaettiin palkinnot. Tuomareiden oli hyvin vaikea valita suosikkejaan ja palkinnot jaettiinkin pilke silmäkulmassa. Lopuksi Tapan koulun nimi lisättiin yhteen kolmesta kivestä, joissa on jo 14 aiemmin tapahtuman järjestäneen koulun nimet. Tästä on muodostunut perinne, ja kivet jatkavat ensi vuonna matkaa seuraavalle Aleksis Kiven päivää järjestävälle koululle eli Viljandin lukioon.

Lähdin iltapäivällä takaisin Tallinnan suuntaan erittäin hyvällä fiiliksellä. Olen suorastaan yllättynyt, miten rennosti ja avoimin mielin kaikki oppilaat esiintyivät ja aktiivisesti osallistuivat ohjelmaan. Juhlissa oli todella lämmin tunnelma! Aleksis Kiven päivän vietto Virossa on hyvä esimerkki siitä, miten hieno ja merkittävä koulujen, kielten ja kulttuurien välinen yhteistyö voi olla.

*

Teksti ja kuvat: Ida Söderlund, Suomen Viron-instituutin harjoittelija Tallinnassa

Kukkia opettajalle ensimmäisenä koulupäivänä

Tarton kansainvälinen koulu piti yhdessä suomalaisen koulun kanssa avajaisjuhlan kouluvuoden aluksi. Juhla oli elokuun viimeinen päivä melko uudessa ja kauniissa luontokeskuksen talossa, jonka nimi on Loodusmaja.

Meille suomalaisille oppilaille oli aivan uusi asia se, että koulu aloitettiin avajaisjuhlalla. Olemme juuri muuttaneet Tarttoon, ja koulukäytännöt ovat meille vielä uusia. Kotona Suomessa olimme jo tottuneet siihen, että ensimmäisenä koulupäivänä laitetaan uudet tai muuten tarkasti valitut vaatteet päälle, mutta täällä vaihdoimme vielä vähän tavallista hienommat vaatteet, ostimme opettajille kukkia ja lähdimme avajaisiin. Suomessa annamme kukkia opettajille joulu- ja kevätjuhlissa.

Itse juhla oli perinteinen. Siellä oli musiikkiesityksiä ja puheita. Kansainvälisen koulun rehtori piti pienen historiakatsauksen ja näytti kuvia koulun vaiheista, koska kansainvälinen koulu aloitti 15. toimintavuotensa. Juhlan lopuksi jokainen luokka kutsuttiin vuorollaan yleisön eteen esittäytymään. Jokainen opettaja antoi myös luokalleen yhteisen lahjan, esimerkiksi 7. luokka sai kellon luokkansa seinälle. Juhla oli virallinen, mutta siitä jäi mukava mieli.

Teksti: Tarton suomalaisen koulun yläkoululaiset

Alakoululaisten mietteitä:

“Koulun avajaisissa tehtiin kaikenlaista, esimerkiksi laulettiin ja opettajat pitivät puheita. Mukavaa oli se, että näki taas vanhat luokkalaiset.”

“Avajaisissa oli puheita, laulettiin. Mukavaa oli, kun sai suklaata, ja erilaista se, kun piti laittaa mekko päälle.”

Ensimmäinen koulupäivä Suomessa

“Ensimmäisenä koulupäivänä on ihan tavallinen koulupäivä: jaetaan kirjoja, saadaan läksyä ja saadaan ensimmäisen viikon lukujärjestys. Koulu alkaa yleensä noin kello 9.00, jolloin käydään kuuntelemassa rehtorin pienimuotoinen puhe, jonka jälkeen tunnit alkavat tavalliseen tapaan.

Useimmat käyvät yleensä kouluostoksilla ennen koulujen alkua, eli ostamassa uusia koulutarvikkeita ja vaatteita. Opettajille ei anneta kukkia eikä pidetä juhlia koulujen alkamisen kunniaksi. Opettajalle tuodaan viime lukuvuoden todistukset.

Ekaluokkalaisia varmasti vähän jännittää tulla kouluun, ja saattaa isompiakin jännittää, jos esimerkiksi menee seitsemännelle luokalle. Jos omassa tutussa ja turvallisessa koulussa ei ole kuin 1. 6. luokka, joutuu vaihtamaan koulua yläkouluun. Koulun vaihtaminen saattaa jännittää, koska edellisenä vuonna on ollut 6. luokalla ja samalla alakoulun vanhin, mutta kun menee 7. luokalle, on yläkoulun nuorin.”

Teksti: Elli Karhumaa, 8. luokka, Tarton suomalainen koulu

“Ensimmäinen koulupäivä alkaa yleensä yhdeksältä. Aluksi kaikki kokoontuvat saliin ja rehtori pitää muutaman minuutin puheen. Sitten esittäytyvät tukioppilaat ja oppilaskunnanhallitus. Tämän jälkeen oppilaat menevat luokkiinsa ja tunnit alkavat. Koulupäivä päättyy kahdentoista aikoihin.”

Teksti: Lari Paukkunen, 8. luokka, Tarton suomalainen koulu

Kuvat Tarton kansainvälisen koulun ja suomalaisen koulun aloitusjuhlasta:

Tomi Paukkunen

Üritust viisid läbi kaks väga aktiivset ja humoorikat abiturienti, Madis Kask ja Marek Siinvert, kes suhtlesid publikuga, heitsid nalja ning tõstsid rahva tuju. Alustuseks vaadati esitlust, mis tutvustas Runebergi elu ja loomingut.

Ülevaade Runebergi elust ja loomingust. Foto: Merit Ausmeel.

Kui žürii oli oma istekohad sisse võtnud, võis soome keele päeva oodatuim osa alata. Saal hakkas kihelema, kui õhtujuhtide kätte jõudis paber esinemisjärjekorraga.
Kõigepealt tulid lavale kümnendad klassid. Ehkki 10.r klass läks esimesena lavale, tegid nad tubli töö ning rahvas võttis nende laulu „Boom kah“ soojalt vastu.

10.r Robin „Boom kah“. Foto: Merit Ausmeel.

Teisena hüppas lavale 10.b, kelle riietus meenutas vene keele päeva playbox’i . Kandes uhkelt peas nokamütse ning Adidase kolme triipu külgedel, vallutasid nad lava oma energiaga.

10.b Team Slavos „Slaavinkyykky“. Foto: Merit Ausmeel.

Peale sellist energiapommi astusid lavale 11.h klassi õpilased, arglikult ja vaikse sammuga. Kuid kas saab võrrelda räpilaulu ja rahvalaulu omavahel? Esitades ära Fröbelin Palikati laulu „Leijonan metsästys“ tõestas publik oma aplausiga, et ka humanitaarid võivad laval helgelt särada.

11.h Fröbelin Palikat „Leijonan metsästys“. Foto: Merit Ausmeel.

Neljandaks oli järjekorras 11.l klass, kes hämmastas teisi oma keelt sõlmiva laulu pealkirjaga „Tytöt tykkää“ .  Nemad olid ainsad, kelle taustamuusikal ei olnud üldse sõnu. Karaoke saatel olid tüdrukute hääled helged ja ilusad ning poisid tegid kätekõverdustest sõltumata samuti hea töö.

11.l Tea „Tytöt tykkää“ Foto: Merit Ausmeel.

Soome keele päev liikus edasi viienda etteastega, lavale astus kantri-hingeline 12.h/l klass. Kaks head lauljat justkui jutustasid publikule lugu, mida kehastasid laval olevad tantsijad. Kava oli väga läbimõeldud ning originaalne.

12.hl Stig „Puumaa mä metsästän“. Foto: Merit Ausmeel.

Oligi aeg käes viimaseks esituseks 12.r klassi poolt, kuid kedagi ei tulnud lavale ning publik muutus ärevaks. Selle asemel lasti aga laest alla ekraan ning 12.r klassi etteaste oli hoopiski enda tehtud muusikavideo laulule „Mä ajan koko yön“. Videos kihutati autodega mööda Tallinnat ning oli tõeliselt näha, et video valmimise ajal ei võtnud poisid filmimist kohustusliku koormana, vaid nautisid hoopis selle igat sekundit.

12.r Stig „Mä ajan koko yön“. Foto: Merit Ausmeel.

Esinemistega jõuti ühele poole ning žürii lahkus oma laua tagant, et arutada, kellest saab soome keele päeva staar. Ürituse läbiviijad ei lasknud publikul oodata igavuses ning mõeldi  välja paar kaasahaaravat tegevust.
Korraldati viktoriin, millest pidi osa võtma igast klassist üks esindaja. Ekraanil näidati erinevaid soome kuulsusi või Soomes olevaid populaarseid kohti ning kõige kiirem pidi tõstma käe, kui teadis, mida kujutati pildil.

Mitte kõik klassid ei võtnud osa viktoriinist.. Foto: Merit Ausmeel.

Pärast pingelist äraarvamist korraldati tegevus, millest igaüks saalis pidi osa võtma. Kõik kamandati üles ning pandi käima laul „Sutsisatsi“, kus pidi ekraanil olevat tantsu järele tegema.

„Pöidla-tants“  tõi igaühele naeratuse näole. Foto: Merit Ausmeel.

Parim tantsija oli õp Madean Altsoo. Foto: Merit Ausmeel.

Saali naasesid žüriiliikmed tulemustega, ning keegi ei osanud ära arvata, milline kõikidest suurepärastest etteastetest oli siiski parim.

Iga klass oli omamoodi ainulaadne ning nii saidki kõik oma individuaalse eriauhinna tiitli (parim solist, parim liikumine, parim teostus jne) koos šokolaadidega.

Kõlasid valjud hüüded, kui teatati, et võitjateks on 10.b klass!

Võitjad tulemas auhinna järele. Foto: Merit Ausmeel.

Võitjatel paluti uuesti esitada võidukava ning seekord kostis laul tagumiste ridadeni välja.

Žüriil polnud vaid parimad kohad majas, vaid ka midagi magusat põske pista. Foto: Merit Ausmeel.

See soome keele päev jääb meile kõigile pikaks ajaks meelde ning loodame, et see traditsioon jätkub meie koolis ikka ja jälle.

Vaata kõiki esitusi SIIT.

Tapaamme seuraavalla kerralla!

Darja 11.h

Rauno 11.h

Üheteistkümne Eesti kooli soome keele õppijad kogunesid 10. oktoobril, et tähistada üle-eestilist soome keele õppijate päeva, soome kirjanduse päeva ja Aleksis Kivi 180. sünniaastapäeva. Kohal olid ka külalised Soome Suursaatkonnast,  Soome Instituudist ja Tallinna Ülikoolist.  Päev algas piduliku kontsertaktusega, kus esitati eeskätt soome autorite laule ja muusikat. Mudilaskoor esitas T. Kärki „Tiku ja Taku“, mille kaks esimest salmi olid mudilastel koguni soome keeles selgeks õpitud.  Väga efektselt esitas Ervin Talts A. Soriccillo „Musta kassi tango“ ja tüdrukute ansambel G. Malmsteni „Miki merehädas“. Lily Marleen Lillemägi esituses kõlas R. Packaleni „Puuttuva palanen“, mis pani soomlased hämmeldunult küsima, kas Lily Marleen on soomlane – niivõrd perfektne ja aktsendivaba oli ta soome keele hääldus. Marta Aletha Jaansalu esitas T. Volli laulu „Laulurõõm“.  Segaansambeli esituses kõlasid kaks soome rahvalaulu: „Ol` kaunis kesäilta“ ja „Kun kävelin kesäillalla“ ning P. Selise „Üks väike rõõm“. Saksofoni- ja keelpilliansambel esitas soome lastelaulu „Hämä-hämähäkki“ ja T. Kõrvitsa loo „Õnneseen“, dirigeeris Jaak Vasar. Kontserdi lõpetas hoogne swingtants. Maarja Buddell esitas ülevaate kahe soome kirjanduse suurkuju – Aleksis Kivi ja Elias Lönnroti elust ja loomingust. Pille Veisserik tutvustas Pirita Majandusgümnaasiumi. Tervitustega esinesid Soome Suursaatkonna pressi- ja kultuurinõunik Marjo Näkki ja Soome Instituudi juhataja Riitta Heinämaa.

Aktusele järgnes töö töötubades. Tõlkerühmas tõlgiti soome poeetide luulet. Majandusrühmas tuli simulatsioonmänguna luua oma toitlustusettevõte, määrata selle personal ja koostada menüükaart. Kunstirühm tegi illustratsioone A. Kivi „“Seitsme venna“ ja E. Lönnroti „Kalevala“ katkenditele. Laulurühm õppis soome laule. Ajaloorühm külastas Pirita kloostrit, kus Lagle Parek tutvustas neile Pirita ja Pirita kloostri ajalugu. Avatud oli ka kohvik Aleksis.

Pärast tööd töötubades koguneti jälle aulasse, et kuulata muusikarühma õpitud laule ja autasustada võitjaid. Tõlkevõistluse I koha võitsid Jane Juhanson, Eliis Ivanova, Annika Loor Katri Vala luuletuse „Lumipisara“ tõlke eest, II koha saavutasid Karin Leevald, Kristian Muldre, Kerli Übius, Therese Ilves P. Mustapää luuletuse „Viimeisestä illasta“ tõlke eest, III koha Laura Kotova ja Jaana Põhjala J. Etto luuletuse „Suomalainen“ tõlke eest.

Majandusettevõtte loomise simulatsioonmängu võitsid Karmen Laht, Laura Kotova ja Jaana Põhjala Itaalia restorani Toscanini loomise eest. II koha said William Sarevet, Mait Tenslin, Simona Mitmann, Kaja Kelder restorani Huippu-Izard avamise eest.

Kunstitöötoa võidutöö autorite Cecilia Sergienko, Marleen Mäeorg, Kristin Kink ja Hanna Anett Peiel  loometööna valmis illustratsioon A. Kivi „Seitsme venna“ katkendile.

Tänati ürituse toimumisele kaasaaitajaid.  Eriline tänu kuulus Soome Instituudi projektijuhile Juhani Koivuviitale, TLÜ õppejõule Annekatrin Kaivapalule, TLÜ tudengitele, PMG lauluõpetajale Piret Jakobsonile, Luua Metsanduskooli soome keele õpetajale Margit Alliksaarele. Meeleolukas päev lõppes Raappana lauluga „Kauas pois“ ja teele võeti kaasa sponsor Fazeri maiustusi.

Lisan paar isiklikku muljet. Oli liigutav, kui õpilane tuli säravsilmi tänama: „Õpetaja, nii vahva päev oli!“ Õpilaste küsimusele “Mis teile kõige rohkem meeldis?“ vastasin: „See, et tõlkevõistlus õnnestus.“ Soome keele õppijad kogunesid üle-eestilist soome keele õppijate päeva tähistama juba 14. korda, aga soome luulet tõlkisime esimest korda. Kui oma kavatsusest eelnevalt soome keele õpetajatele rääkisin, olid nad väga kahtleval seisukohal, kas õpilaste soome keele oskus on ikka nii hea, et nad suudavad luulet tõlkida. Selgus, et on küll. Ja muidugi olime me kõik vaimustuses muusikaelamusest, mille kontserdil saime.

Jääb üle vaid oodata järgmist Kivi-päeva, nagu me ise seda kutsume. Kivi-päeva kivi jäi Soome Instituudi projektijuhi Juhani Koivuviita kätte hoiule. Loodame, et Loo Keskkoolist alguse saanud 14 aastat kestnud traditsioon jätkub ja leidub järgmine korraldaja.  Tõlkevõistluse võidutöödega on nüüd võimalus tutvuda siin.

Elfriede Ait,

Pirita Majandusgümnaasiumi soome keele õpetaja

Katri Vala: Lumehelves

Kõige metsikumad hellitavad mälestused

on pudenenud päevade taha.

Aga kord

suudlesid tasa mu laupa,

lahkudes mu juurest

õrnas lumesajus.

Ja meie ümber oli valge hellus,

nii hea, nii nutune.

On liiga suur õnn

elada, nähes valgeid hommikuid,

puudutada elavate sõrmedega armastatu nägu,

tunda huultel elu maitset.

Rõõm on tulnud tagasi mu südamesse

kui rändlindude parv.

Tahaksin kaste kombel puruneda

helisevasse sinisesse kella!

Tõlkinud Annika Loor, Jana Juhanson ja Eliis Ivanova.

Mustapää: Viimasest õhtust

Istusime koos tantsulava juures.

Ja sina olid kahvatu ja kaunis.

Ja tantsulava juures pihlakates hõõgusid lühtrid.

Ja viiul üksi mängis, viiul mängis:

Oled kaunis, Marguerita.

Istusime koos tantsulava juures.

Elu vaatas meid, silmis imestus.

Ja rääkis meile armastusest tantsulava juures.

Ja viiul üksi mängis, viiul mängis.

Oled kaunis, Marguerita.

Istusime koos tantsulava juures.

Öö taga oli tegelikkuses Suur Mure

ja nuttis taga meid mõlemaid tantsulava juures.

Ja viiul üksi mängis, viiul mängis:

Oled kaunis, Marguerita.

Istusime koos tantsulava juures.

Me ei võinud aidata teineteist.

Me tõusime ja liikusime tantsulava juurest.

Ja viiul üksi mängis, viiul mängis:

Oled kaunis, Marguerita.

Tõlkinud Katrin Leevald, Kristian Muldre, Kerli Übius ja Therese Ilves.