Tänä vuonna vietettiin hyvin iloista ja onnistunutta Aleksis Kiven päivää Tapan lukiossa. Mukana olivat järjestävän koulun oppilaat ja opettajat, suomen kielen oppilaat ja opettajat ympäri Viroa, Suomen Viron-instituutin edustajat sekä Suomen Tallinnan-suurlähetystön lehdistövirkamies Hannele Valkeeniemi.

Ohjelma alkoi pienellä lämmittelytehtävällä – päivän aiheeseen liittyvän ristikon täyttämisellä. Tehtävä ei vaikuttanut liian haastavalta, varsinkin kun oppilaat pääsivät omilla älypuhelimillaan käyttämään sanakirjaa verkossa. Tehtävän jälkeen kokoonnuttiin koulun juhlasaliin, jossa melkein kaikki istumapaikat täyttyivät. Juhlatilaisuus alkoi muutamilla puheenvuoroilla, joissa tuotiin esiin sitä, kuinka tärkeä Viron ja Suomen kielten ja kulttuurien välinen suhde on. Hannele Valkeeniemi totesi myös, että se ei haittaa vaikka puhumme paljon sekakieltä. Tärkeämpää  on se, että uskallamme rohkeasti käyttää ja harjoitella toisen maan kieltä.

Saimme aamupäivän aikana nauttia upeista musiikkiesityksistä, suomalaisesta popmusiikista kansanmusiikkiin. Näimme myös värikkäitä kansanpukuja ja energisiä tanssiesityksiä. Tapan koululaiset ovat selvästi erittäin taitavaa porukkaa! Koulussa näyttää olevan vahva luova yhteisö. Hymyjä ja naurua tuotti myös opiskelijoiden tekemä nykyaikainen videoversio Aleksis Kiven Seitsemästä veljeksestä. (katso video täältä: https://www.youtube.com/watch?v=T6Au8T-kmKQ).

Konsertin jälkeen oli työpajojen vuoro. Osallistujat saivat etukäteen valita erilaisista vaihtoehdoista, joita olivat talous, kieli, kirjallisuus ja käsityö. Taloustyöpajassa tehtävänä oli Tapan seudulle suuntautuvan turistimatkan suunnittelu. Kielityöpajassa käännettiin runoja suomesta viroksi, ja askartelutyöpajassa luotiin vanhoista kirjoista kauniita lahja- ja säilytysrasioita. Kirjallisuustyöpajassa osallistujat tutustuivat Seitsemän veljestä -kirjan päähenkilöihin piirtämällä heidän henkilöominaisuuksiaan kuvien muotoon. Tallinnan yliopiston suomen kielen opiskelijat olivat mukana avustamassa ja vetämässä työpajoja. Suuret kiitokset myös heille!

Päivän päätteeksi oppilaat esittelivät työpajojen tuloksia ja parhaimmille jaettiin palkinnot. Tuomareiden oli hyvin vaikea valita suosikkejaan ja palkinnot jaettiinkin pilke silmäkulmassa. Lopuksi Tapan koulun nimi lisättiin yhteen kolmesta kivestä, joissa on jo 14 aiemmin tapahtuman järjestäneen koulun nimet. Tästä on muodostunut perinne, ja kivet jatkavat ensi vuonna matkaa seuraavalle Aleksis Kiven päivää järjestävälle koululle eli Viljandin lukioon.

Lähdin iltapäivällä takaisin Tallinnan suuntaan erittäin hyvällä fiiliksellä. Olen suorastaan yllättynyt, miten rennosti ja avoimin mielin kaikki oppilaat esiintyivät ja aktiivisesti osallistuivat ohjelmaan. Juhlissa oli todella lämmin tunnelma! Aleksis Kiven päivän vietto Virossa on hyvä esimerkki siitä, miten hieno ja merkittävä koulujen, kielten ja kulttuurien välinen yhteistyö voi olla.

*

Teksti ja kuvat: Ida Söderlund, Suomen Viron-instituutin harjoittelija Tallinnassa

Üheteistkümne Eesti kooli soome keele õppijad kogunesid 10. oktoobril, et tähistada üle-eestilist soome keele õppijate päeva, soome kirjanduse päeva ja Aleksis Kivi 180. sünniaastapäeva. Kohal olid ka külalised Soome Suursaatkonnast,  Soome Instituudist ja Tallinna Ülikoolist.  Päev algas piduliku kontsertaktusega, kus esitati eeskätt soome autorite laule ja muusikat. Mudilaskoor esitas T. Kärki „Tiku ja Taku“, mille kaks esimest salmi olid mudilastel koguni soome keeles selgeks õpitud.  Väga efektselt esitas Ervin Talts A. Soriccillo „Musta kassi tango“ ja tüdrukute ansambel G. Malmsteni „Miki merehädas“. Lily Marleen Lillemägi esituses kõlas R. Packaleni „Puuttuva palanen“, mis pani soomlased hämmeldunult küsima, kas Lily Marleen on soomlane – niivõrd perfektne ja aktsendivaba oli ta soome keele hääldus. Marta Aletha Jaansalu esitas T. Volli laulu „Laulurõõm“.  Segaansambeli esituses kõlasid kaks soome rahvalaulu: „Ol` kaunis kesäilta“ ja „Kun kävelin kesäillalla“ ning P. Selise „Üks väike rõõm“. Saksofoni- ja keelpilliansambel esitas soome lastelaulu „Hämä-hämähäkki“ ja T. Kõrvitsa loo „Õnneseen“, dirigeeris Jaak Vasar. Kontserdi lõpetas hoogne swingtants. Maarja Buddell esitas ülevaate kahe soome kirjanduse suurkuju – Aleksis Kivi ja Elias Lönnroti elust ja loomingust. Pille Veisserik tutvustas Pirita Majandusgümnaasiumi. Tervitustega esinesid Soome Suursaatkonna pressi- ja kultuurinõunik Marjo Näkki ja Soome Instituudi juhataja Riitta Heinämaa.

Aktusele järgnes töö töötubades. Tõlkerühmas tõlgiti soome poeetide luulet. Majandusrühmas tuli simulatsioonmänguna luua oma toitlustusettevõte, määrata selle personal ja koostada menüükaart. Kunstirühm tegi illustratsioone A. Kivi „“Seitsme venna“ ja E. Lönnroti „Kalevala“ katkenditele. Laulurühm õppis soome laule. Ajaloorühm külastas Pirita kloostrit, kus Lagle Parek tutvustas neile Pirita ja Pirita kloostri ajalugu. Avatud oli ka kohvik Aleksis.

Pärast tööd töötubades koguneti jälle aulasse, et kuulata muusikarühma õpitud laule ja autasustada võitjaid. Tõlkevõistluse I koha võitsid Jane Juhanson, Eliis Ivanova, Annika Loor Katri Vala luuletuse „Lumipisara“ tõlke eest, II koha saavutasid Karin Leevald, Kristian Muldre, Kerli Übius, Therese Ilves P. Mustapää luuletuse „Viimeisestä illasta“ tõlke eest, III koha Laura Kotova ja Jaana Põhjala J. Etto luuletuse „Suomalainen“ tõlke eest.

Majandusettevõtte loomise simulatsioonmängu võitsid Karmen Laht, Laura Kotova ja Jaana Põhjala Itaalia restorani Toscanini loomise eest. II koha said William Sarevet, Mait Tenslin, Simona Mitmann, Kaja Kelder restorani Huippu-Izard avamise eest.

Kunstitöötoa võidutöö autorite Cecilia Sergienko, Marleen Mäeorg, Kristin Kink ja Hanna Anett Peiel  loometööna valmis illustratsioon A. Kivi „Seitsme venna“ katkendile.

Tänati ürituse toimumisele kaasaaitajaid.  Eriline tänu kuulus Soome Instituudi projektijuhile Juhani Koivuviitale, TLÜ õppejõule Annekatrin Kaivapalule, TLÜ tudengitele, PMG lauluõpetajale Piret Jakobsonile, Luua Metsanduskooli soome keele õpetajale Margit Alliksaarele. Meeleolukas päev lõppes Raappana lauluga „Kauas pois“ ja teele võeti kaasa sponsor Fazeri maiustusi.

Lisan paar isiklikku muljet. Oli liigutav, kui õpilane tuli säravsilmi tänama: „Õpetaja, nii vahva päev oli!“ Õpilaste küsimusele “Mis teile kõige rohkem meeldis?“ vastasin: „See, et tõlkevõistlus õnnestus.“ Soome keele õppijad kogunesid üle-eestilist soome keele õppijate päeva tähistama juba 14. korda, aga soome luulet tõlkisime esimest korda. Kui oma kavatsusest eelnevalt soome keele õpetajatele rääkisin, olid nad väga kahtleval seisukohal, kas õpilaste soome keele oskus on ikka nii hea, et nad suudavad luulet tõlkida. Selgus, et on küll. Ja muidugi olime me kõik vaimustuses muusikaelamusest, mille kontserdil saime.

Jääb üle vaid oodata järgmist Kivi-päeva, nagu me ise seda kutsume. Kivi-päeva kivi jäi Soome Instituudi projektijuhi Juhani Koivuviita kätte hoiule. Loodame, et Loo Keskkoolist alguse saanud 14 aastat kestnud traditsioon jätkub ja leidub järgmine korraldaja.  Tõlkevõistluse võidutöödega on nüüd võimalus tutvuda siin.

Elfriede Ait,

Pirita Majandusgümnaasiumi soome keele õpetaja

Katri Vala: Lumehelves

Kõige metsikumad hellitavad mälestused

on pudenenud päevade taha.

Aga kord

suudlesid tasa mu laupa,

lahkudes mu juurest

õrnas lumesajus.

Ja meie ümber oli valge hellus,

nii hea, nii nutune.

On liiga suur õnn

elada, nähes valgeid hommikuid,

puudutada elavate sõrmedega armastatu nägu,

tunda huultel elu maitset.

Rõõm on tulnud tagasi mu südamesse

kui rändlindude parv.

Tahaksin kaste kombel puruneda

helisevasse sinisesse kella!

Tõlkinud Annika Loor, Jana Juhanson ja Eliis Ivanova.

Mustapää: Viimasest õhtust

Istusime koos tantsulava juures.

Ja sina olid kahvatu ja kaunis.

Ja tantsulava juures pihlakates hõõgusid lühtrid.

Ja viiul üksi mängis, viiul mängis:

Oled kaunis, Marguerita.

Istusime koos tantsulava juures.

Elu vaatas meid, silmis imestus.

Ja rääkis meile armastusest tantsulava juures.

Ja viiul üksi mängis, viiul mängis.

Oled kaunis, Marguerita.

Istusime koos tantsulava juures.

Öö taga oli tegelikkuses Suur Mure

ja nuttis taga meid mõlemaid tantsulava juures.

Ja viiul üksi mängis, viiul mängis:

Oled kaunis, Marguerita.

Istusime koos tantsulava juures.

Me ei võinud aidata teineteist.

Me tõusime ja liikusime tantsulava juurest.

Ja viiul üksi mängis, viiul mängis:

Oled kaunis, Marguerita.

Tõlkinud Katrin Leevald, Kristian Muldre, Kerli Übius ja Therese Ilves.