Lihavõttepühade traditsioone

Soomes on nii kristlikke kui ka paganlikke lihavõttepühade traditsioone, millest osa on ka omavahel segunenud. Tänapäeval on näiteks ühinenud vana Lääne-Soome trulli- ehk nõiatraditsioon ning Ida-Soome ja õigeusklike urbimise ehk pajuurbadega löömise traditsioon (sellest rohkem artiklis Vanha trulliperinne on karnevalisoitunut). Lihavõttepühade ajal kaunistavad lapsed pajuoksi ja käivad nendega nõiadeks riietatuna naabrite juures urbimas ja saavad vastutasuks maiustusi. Sõna virpominen on tulnud venekeelsest sõnast верба.

Kuva: Kouvolan Sanomat.

Urbimise ajal esitavad lapsed lastelaule. Siin on üks hästi tavaline lastelaul:

Virvon, varvon

tuoreeks, terveeks,

tulevaks vuodeks,

vitsa sulle,

palkka mulle.

Rohkem infot (soome keeles) urbimise kohta leiad SIIT.

Nii nagu Eestis on ka Soomes kombeks lihavõttepühade ajal mune värvida ja süüa. Tavaks on ka kasvatada taldrikul või kausis muru. Paljudes kodudes peidab lihavõttejänes öösel šokolaadimune aeda, majja või korterisse ja lapsed otsivad need hommikul üles. Mõnes kodus muneb lihavõttekukk šokolaadimune näiteks sängi alla pandud mütsi.

Ennevanasti usuti, et suits ja tuli hoiab nõiad eemal. Veel tänapäevalgi tehakse 4. aprillil (lankalauantaina) vanade traditsioonide järgi lihavõttetulesid, Helsingis näiteks Seurasaari vabaõhumuuseumi peoplatsil.

Soome lihavõtepühade üks kõige traditsioonilisemaid toite on mämmi, mis oli algselt suureks reedeks valmistatav paastutoit. See on imaldatud külm rukkipuder, mida süüakse tavaliselt suhkru-, piima- või koorega.

Kuva: Sydän-Hämeen Lehti