Põgenikud, varjupaigataotlejad, siirdlased, migrandid, sisserändajad, muulased, võõramaalased – hirmuäratavad sõnad. Terminid, mille sisust on raske aru saada. Tõsiseid nägusid, mureliku häälega rääkimist, tõrjuvaid žeste. Võõraste keelte, kultuuride ja kommete kontrollimatu vool Eurooppasse. Sõja jalust põgenevad massid on tekitanud rändeliikumise, milleks eurooplased ei osanud valmistuda.
Aga kui hirmuäratavad sõnad asendada lihtsamalt arusaadavate sõnadega? Mehed, naised, lapsed, tütred, pojad, abikaasad, naabrid, kolleegid, insenerid, meditsiiniõed, õpetajad – inimesed. Kodumaalt põgenema sunnitud indiviidid. Kodanikud, kelle kodumaa on hävitatud ja rahvuskaaslased laiali aetud. Pered, kes on kaotanud vägivalla tõttu oma lähedased.
Õuduspiltide ja hirmude teine külg on võimalused. Sisseränne loob mitmekultuurilisust ja mitmekultuurilisus loob võimalusi. Mitmekultuurilisus ei tähenda vaid erinevatest kultuuridest tulevaid inimesi. See tähendab inimeste hulka, milles ühinevad erinevad inimlikud jooned: etnilisus, usund, keel, rahvus, kombed ja traditsioonid. Erinevad inimesed mõtlevad igaüks erinevalt ning see annab võimaluse tegutseda uuel kombel.
Külastasime erinevaid Eesti põhikoole kevadel 2015. Vestlesime soome keelt õppivate õpilastega mitmekultuurilisusest. Mõtlesime koos mida mõistetakse mitmekuultuurilisuse all ja kuidas on seda näha inimeste igapäevases elus. Avastasime, et mitmekultuurilisus on olnud pikka aega argine osa meie elust – juba tükk aega enne nüüdset varjupaigataotlejate voolu Euroopasse! Samal ajal, kui me elame mitmekultuurisuse keskel, oleme me ka ise osa mitmekultuurilisusest. Igaüks meist on teistest erinev ja see rikastab meie kogukonda tervikuna.
Otsustasime, et ei lase rasketel terminitel ja filosoofilistel mõtisklustel meid väsitada. Lähenesime teemale kõigile arusaadava keele – muusika – abil. Korraldasime mitmekultuurilise muusika hindamise, mille reeglid olid lihtsad. Kuula lugu, hääleta ja põhjenda oma arvamust. Laule kuulati interneti kaudu, hääletamine viidi läbi värviliste märkmepaberitega ja lugusid hindasid nii rühmad kui ka iga kuulaja eraldi.
Õpilased osutusid väga andekateks kohtunikeks. Lisaks aktiivsele osalemisele ja sorava soome keelega antud põhjendustele üllatasid meid ka hääletustulemused, mis erinesid rühmiti väga palju. Ilmnes, et artisti etniline taust, keel või välimus ei mõjutanud lõpptulemust. Kõige tähtsam oli kuultuuripiirie ületav keel – muusika. Õpilaste eelarvamusteta suhtumisest tasuks ka meie täiskasvanutel eeskuju võtta.
Laulude hindamine internetis (soome keeles):
https://prezi.com/hltckyogoycl/monikulttuurisuus-suomessa/
Tekst: Annukka Saarenmaa
Saksa ja eesti keele õpetaja, tõlkimise lektor
õpetajapraktikant Helsingi Ülikoolis kevadel 2015